Haapsalu raamatukogus on alates esmaspäevast, 2. detsembrist üleval Madis Michelsoni koostatud näitus „Kiltsi Kiltsil külas“. Rohkem kui 100 fotot, joonist ja kuulutust 13 stendil annavad meile aimu Kiltsi elust-olust aastail 1890-1945.
Kiltsi alevik Lääne-Virumaal sai oma nime Kiltsi jaamalt ja jaam omakorda Kiltsi mõisalt. Jaam rajati 1876. aastal, aga asula selle ümber hakkas hoogsamalt kujunema alles pärast 1919. aasta maareformi. Sisuliselt võib Kiltsi alevikku pidada Eesti Vabariigi eakaaslaseks.
Lääne-Virumaa Kiltsi aleviku fotonäitus on aasta lõpus jõudnud oma Eesti ringreisil Läänemaale, külla oma nimekaimule. Lisaks Kiltsi aleviku alguse aegade loole saab näitusekülastaja põgusa ülevaate Kiltsiga seotud kirjameeste loomingust.
Mahukas väljapanek annab meile aimu kohaliku majandus- ja seltsitegevuse arengust oma riigi esimese kahekümne aasta jooksul. Vaimselt toetab seda valik kümne Kiltsi sidemetega autori raamatuvaramust.
Esindatud on prosaist Arno Kasemaa, kauaaegne lugupeetud õpetaja ja koorijuht. Kiltsis on kooliteed käinud luuletaja Kersti Merilaas, lastekirjanik Heino Väli, proosakirjanik Jüri von Grauberg, novellist ja tõlkija Mihkel Jürna. Kiltsi on mõnda aega olnud elukohaks publitsist Ott Koolile ning laste- ja näitekirjanik Peäro August Pitkale, kirjanikunimega Ansomardi. Mitmed neist olid kirjanduspreemiate laureaadid.
Õpperaamatuid on kirjutanud Kiltsi vallakooli vilistlane Ernst Kilkson füüsikast ja kunagine Kiltsi algkoolijuht, hilisem Tartu ülikooli professor Villem Alttoa kirjandusest. Pea 20 aastat, 1952-1972 õppisid lapsed üle Eesti lugema aabitsa abil, mille kaasautoriks oli Kiltsi algkooli endine õpetaja Leida Alttoa.
Fotonäituse koostas ja raamatuvaliku tegi Leader programmi „Juurtega kodupaik“ toel Madis Michelson ning kujundas Marek Lillemaa Saara kirjastusest.
