Teisipäeval, 4. septembril kell 12.00 toimub Haapsalu raamatukogus (Posti 3) jutuvestja Piret Pääri rändnäituse „Et rada ei rohtuks“ avamine. Piret Päär on ka näituse avamisel ise kohal, et fotodele ja lugudele lisaks juurde jutustada.
Näitus jääb Haapsalu raamatukokku ülesse 1. oktoobrini.
Piret Päär on oma näituse kohta öelnud järgmist:
Minu lapsepõlv oli täis lugude jutustamist. Ema ja isa rääkisid tõestisündinud lugusid ja vanu rahvajutte. Üks vendadest jutustas raamatuid ümber, teine aga muinasjutte. See oli elu loomulik osa, koosolemise kvaliteet. Mul oli õnn sündida aega, kus jutuvestmise traditsioon oli ka külakogukonnas veel elus – autolavka, piimapukk, bussipeatus, talgud, kolhoosi- ja sovhoositöö – kõik see andis inimestele võimaluse kokku saada, jutustada ja kuulata.
Eelmisel suvel võtsime fotograaf Maarja Urbiga ette rännaku, et teada saada, kas ja kuidas inimesed mäletavad oma elus lugude jutustamist ja pajatamist. Mäletati lugusid, jutustajaid, olukordi ja kohti, kus jutustati. Juhtus sedagi, et vestluse algul teatas küsitletav, et temal ei ole enam midagi meeles. Jutu edenedes aga hakkasid lood meenuma ja mälestuste rajad kohtusid taas oodatud rändajaga. Oluline roll oli ka pereliikmetest või sõpradest jutuõhutajatel, kes väikeste märksõnade abil meelitasid jutustaja rääkima.
Üks vanemaid küsitletuid, Lilli Vares – 95 aastat vana – lausus lõpetuseks naeratades: „Varsti on endal kõik meelest läinud, siis on hea, kui oled lood teistele ära rääkinud, kuuled nende käest.”
Oleme siia näitusele välja noppinud vaid mõned mälestuste killukesed, mis ehk aitavad juhatada vaataja ja lugeja tema oma mälumaastikele. Tore, kui sellest sünniks mõnus jutustamine lähedaste seltsis või tekiks soov külastada oma suguvõsa vanasid, kinkida neile natuke aega ja kuulata lugusid.
Lugu ootab rääkijat, rada kõndijat, siis pole kadumise-rohtumise ohtu.
