VANA KIVIMAJA

Ajalooliselt ühekorruseline poolkelpkatusega kivimaja Wiedemanni 11 on ehitatud üle kahe ja poole sajandi tagasi keskaegse maja keldrite peale. Keldrite olemasolu kohta saadi kinnitust 2008 aasta suvel lõppenud kapitaalremondi käigus. Kes ja mis otstarbel maja ehitas, pole täpselt teada, kuid arhiivi materjalidele tuginedes on teada, et:

1767. a. kinnistati maja pärimistehingu alusel kirurg Heinrich Gottlieb Geradehandi nimele, kes tuli Haapsallu aastal 1735 ja abiellus siin Catharina Maria Schwentsoniga. Kivimaja võis olla noorproua kaasavara, kuna 1740. aastal on naine esitanud raele kaebuse, et tema ei luba mehel nende kivimaja müüa. Samas on Geradehandide juures müürsepad.

1774. a. läheb maja oksjonile ning selle omandab Friedrich Dellbrück 525 rubla eest.

1775. a. ostab Carl Johann Roos kivimaja Rüütli tänaval 525 rubla eest ning müüb selle 1786. a. 2000 hõberublaga edasi. Siit nähtub, et maja väärtus on raehärra Roosi ajal ümberehituse tulemusena tublisti kasvanud. Seda nimetatakse ka 1778. aasta 14. septembri raeprotokollis, kus on teade, et Roos, kes elanud Haapsalus 14 aastat, ehitanud selle aja jooksul linna kolm uut maja – kaks puumaja tühjadele kruntidele ja ühe kivimaja (kinnistu nr. 54) lagunenud kivimaja asemele.

1788. a. ostab Johann Gottfried von Vogdt kinnistu nr. 54  ja maksab selle eest 2000 hõberubla.

Kivist elumajas oli tollal 9 sooja ja 3 külma tuba ning võlvkelder. Lisaks tall kümnele hobusele, teine tall kahele hobusele, kaks tõllakuuri, kaks aita ja veel üks eriline eluhoone kahe toa ja köögiga ning talliruum ja õu. Iga hoone juures oli suur juur- ja puuviljaaed. (RWN, 1.5.1794)

1794. a. pakuti maja müügiks, kuid leiti vaid pantija.

1795. a. sai major Douglase abikaasa Sophia Helena von Bielski maja pandiks 2700 hõberubla eest 90 aastaks.

1807. a. ostis Tartu Ülikool kinnistu nr. 54 kivist maja, talli, tõllakuuri ja aida koos õue ja aiaga ning häärberi 1 500 paberrubla eest. (RWN, 1807, nr.15) Majas hakkas tegutsema elementaarkool.

Häärber kinnistul nr. 55 panditi 100 paberrubla eest Joh. Hermann von Haecksile, kes müüs selle mõne kuu pärast 300 rublaga kaupmees Christian Holmile. (vt. nr. 11 ja 174)

1814. a. töötas väikeses kreiskoolile kuulunud majas vastavatud elementaarkool poeglastele, nn Prosti kool, kus õpetati peamiselt lugemist, kirjutamist, rehkendamist ja usuõpetust.

1877. – 1878. aastal õppisid koolis vennad Bernhard Laipmann, kellest sai talurahvaliikumise tegelane ja Ants Laikmaa, tulevane kunstnik. Seda meenutab mälestustahvel maja seinal.

1908. – 1917. aastani töötas samas hoones 1903. a. asutatud kroonu poeglaste algkool, tuntud Viebe koolina.

1920. a. 2. veebruaril sõlmiti Tartu rahuleping. Vene kroonu valdused läksid üle Eesti Vabariigi omandisse, nii ka kõnealune kinnistu, uue numbriga 103 (Rüütli 31; aastast 1996 Wiedemanni 11) Tehing kinnitati 22.03.1924.

1923. a. anti vahepeal sõjaväeliste asutuste kasutada olnud maja vastasutatud Läänemaa Ühisgümnaasiumile.

1930-ndatel aastatel oli koolihoone Rootsi eragümnaasiumi käsutuses.

1941. aastast kasutas maja Haapsalu I Keskkool kuni üleviimiseni uude hoonesse Kuuse 1 aastal 1964.

1965. aastast alates töötab kultuuriloolise väärtusega vanas kivimajas lasteraamatukogu. Esialgu jagati maja köitekoja, teeninduskombinaadi ametiühingu peakorteri ja raamatukogu ametikorteriga.

1989. aastal sai lasteraamatukogu terve maja oma kasutusse.

1994. aastal avati vene kogukonna eestvõttel maja seinal mälestustahvel Aleksander Gort¹akovile (1798-1883). Mõnede allikate järgi on see tuntud vene välisminister ja riigikansler, diplomaat, Puskini ja Bismarcki kaasaegne sündinud Haapsalus, tõenäoliselt selsamal krundil asunud hoones.

Kultuuriloolist ja rahvusvahelist mainet lisab hoonele seegi, et

1989. a. 9. septembril  kohtusid  siin lugejatega eesti laste lemmikkirjanik Astrid Lindgren ja tema raamatute illustraator Ilon Wikland. Raamatukunstnik tuli koos sõbranna ja kootööpartneriga Tallinna oma illustratsioonide näituse avamisele. Üks päev veedeti Haapsalus. See oli Ilon Wiklandi esimene külaskäik lapsepõlvelinna pärast sõda.

2002. aastal avati maja õuel pidulikult laste mängumaa Iloni Aed, mille katusealune osa sai valmis 2001. aastal, kuid hoovisügavused on veel välja ehitamata.

2008. aastal viidi lõpule kogu maja kapitaalremont, mille käigus avardati laenutussaali ning ehitati välja II korrus.

Vastselt uuendatud, punase S-kivi katuse ja mansardkorruse saanud paekivist maja Wiedemanni ja Saue tänava nurgal asub vanalinna kaitsevööndis ja ilmestab oma hilisbarokse välisfassaadiga Haapsalu agulimiljööd.

Hoone on kultuurimälestiste riiklikus registris arvel ajaloomälestisena nr. 4040.

Arheoloogilist väärtust omab pinnas, sest sellest kohast kulgeb keskaegse Haapsalu vanalinna kindlustusmüür.