AJALUGU

Lasteraamatukogu on Haapsalus olnud alates 1951. aasta augustist, mil rajooniraamatukogu, vastavalt tollase ministrite nõukogu otsusele luua antud aastal Eestis 26 iseseisvat lasteraamatukogu, eraldas oma senisele noorteosakonnale 33 ruutmeetri suuruse toa, 2 töötajat, 3000 raamatut, hädapärase inventari ning veidi aega, valmistumaks lugejate vastuvõtuks.

Vaatamata vahepealsetel aastatel muutunud kuuluvusele ning nüüdsele maakonnaraamatukogu osakonna staatusele tunneb lasteraamatukogu ka täna end suhteliselt iseseisva üksusena tänu töö eripärale ning eraldi asetsevale majale.

Haapsalu Linna Lasteraamatukogu esimene aadress oli Pärnu oblast, Haapsalu, Lauristini tn. 2, telefon 63. Raamatukogu asutajaiks said legendaarne Terese Kalk, keda on laenutusleti taga näinud mitu põlvkonda lugejaid, ning tarmukas noor juhataja Laili Rühka, kellelt tollases kohalikus ajalehes “Stalinlikul Teel” ilmus mitmeid artikleid raamatukogu tööst, sealhulgas võluvaid kirjeldusi argipäevast, näiteks: “Vaevalt hakkab kellaosuti lähenema 11-le, kui raamatukogu laenutusruum täitub särasilmsete poiste ja tütarlastega, väikeste ja suurtega. Need noored raamatusõbrad on toonud tagasi läbiloetud raamatud ja otsivad innukalt uusi. Rõõmsalt jutustavad nad sellest, mida uut ja huvitavat pakkus läbiloetud raamat. Uue valikul on aga igaühel oma erinevad soovid ...” (13.11.1951). Ajalehest võib muuhulgas lugeda, et agaramad noored raamatusõbrad 50-ndatel aastatel olid näiteks Ago Jaani, Aili Kariste, Rein Kariis, Jaak Kamarik, Selma Sõelsepp, Ants Vaiküll, Rein ja Vaike Laur, Vello Kalev, Aivo Sedrik jpt.

Mitmekesine sisuline töö lastega ning jõudsalt kasvav raamatufond tegid raamatukogu peagi populaarseks. Tegutses lugejate ring, korraldati lasteraamatunädalaid, peeti lugejate konverentse, hiljem tulid moodi kohtumised kirjanikega. Tehti raamatunäitusi, -tutvustusi ja kõike muud nagu tänagi. Väärtustati raamatut, õpetati seda lugema, hoidma ja hindama. Algusaastate soe õhkkond ja hea vaim on lasteraamatukoguga kaasas käinud majast majja ja aastast aastasse.

Aastatel 1957-64 tegutses lasteraamatukogu endise kultuurimaja II korrusel aadressiga Võidu väljak 1, ning seni viimane kolimine toimus umbes nelikümmend aastat tagasi. Nii et aastast 1965 teenindab lasteraamatukogu lugejaid auväärses vanas kivimajas Saue ja Wiedemanni tänava nurgal, kus algaastatel tegi koos kolleegidega tänuväärse töö maja kordaseadmisel ära lasteraamatukogu kauaaegne juhataja Linda Kask ja usin koristajatädi Juuli Umber.

 Alates 1969. aastast on lasteraamatukogus 4 töökohta. Aja jooksul on siit läbi käinud 24 tublit raamatukoguhoidjat, mõned töötanud paar kuud, teised jälle üle paarikümne aasta. Haapsalu Lasteraamatukogust on tuule tiibadesse saanud Anne Rande, kes nüüd juhib Eesti Lastekirjanduse Keskust ning on kirjutanud siin töötatud ajast mälestusi. Märkimisväärse jälje on lasteraamatukogu arengusse jätnud ka lugemissaali juhatajaks tulnud Mare Ektermann, kellest hiljem sai keskraamatukogu direktor (kuni 1994). Viimane kaadrivahetus lasteraamatukogus toimus 1981.aastal.

 Seoses raamatukogusüsteemi tsentraliseerimisega sai 1974. aastal iseseisvast lasteraamatukogust rajooniraamatukogu lasteosakond.

 Kui esialgu jagati maja köitekojaga ühes ja korteriga teises tiivas, siis aastast 1989 on kogu maja lasteraamatukogu käsutuses.

 Kaheksakümnendetel aastatel kujunes traditsioonilisest raamatusõprade ringist tasapisi näitering, mis esitas suure eduga nii lihtsaid ja lühikesi nääri-, hiljem jõulunäidendeid laste aastalõpupidudel, kui pikemaid ja pretensioonikamaid lavatükke kodulinnas ja mujalgi. Seni viimane etendus anti 1996. aastal - lasteraamatukogu 45. juubeli puhul mängiti üht osa Shakespeare’i “Suveöö unenäost”.

 Üheksakümnendatel aastatel tekkis lasteraamatukogul tihe kontakt lasteraamatute illustraatoritega, kes eksponeerisid raamatukogus meelsasti oma isikunäitusi ning kohtusid lastega, näiteks: Viive Noor, Maarja Vannas-Raid, Silvi Väljal, Ülle Meister, Anne Linnamägi, Piret Mildeberg, Jarõna Ilo, Kadri Ilves jt. „Majasõbraks” on jäänud Ülle Meister ja Viive Noor, kellest viimane oli kontaktide vahendajaks.

Kirjarahvast on lasteraamatukogus läbi aegade käinud palju, sealhulgas pea kõik eesti lastekirjanikud. Neist mitmeid kordi H. Pukk, E. Esop, V. Sõelsepp. Majasõpradeks loeme Eno Rauda, Helle Laasi, Viive Noort, Ülle Meistrit, Leelo Tungalt.

Lasteraamatukogu üritustel on käinud juttu puhumas ka kohalikku rahvast, näiteks: A. Lukas, A. Roos, T. Kemppi, K. Merimaa, K. Jaago, R. Särg, K. Õismaa, J. Liit, N. Alver jt.

Viimastel aastatel on Haapsalu lastega kohtunud lastekirjanike uus põlvkond: Artur Jurin, Jaanus Vaiksoo, Kerttu Soans, Heiki Vilep, Siiri Laidla, Kätlin Vainola jt., ning kodukandist pärit  Aidi Vallik, Ebe Padu, Krista Kumberg.

Lasteraamatukogu asupaiga, endise elementaarkoolihoone välisseinal on mälestustahvlid majaga seotud suurkujudele: Ants Laikmaale, Bernhard Laipmannile ja Aleksandr Gort¹akovile ning majas toolid, millel 1989.a. 09. septembri ajaloolisel kohtumisel Haapsalu väikeste lugejatega istusid Astrid Lindgren ja Ilon Wikland.

Viimase auks remonditi sajandivahetusel hoone põhjatiib Iloni tubadeks – lugemistoaks ja küünlasaaliks, kus korraldatakse lasteüritusi aastaringselt, ning mis moodustavad katusealuse osa Iloni Aiast.

2005. aasta 16. augustil sai Haapsalu lasteraamatukogu kauaoodatud võimaluse võõrustada Edgar Valterit. See vanameistri viimaseks jäänud esinemine publiku ees läheb kultuurilukku ka kui Kahe Suure - Edgar Valteri ja Ilon Wiklandi põgus kohtumine, mis jäi paraku ainsaks.

2006. aasta sügisel läks lasteosakond üle elektroonilisele laenutamisele.

2007. – 2008. aastatel teoks saanud lasteraamatukogu hoone täieliku kapitaalremondi tulemusena avardus märgatavalt laenutusruum ning ehitati välja II korrus.  

2008. aastast on lasteraamatukogul oma legend - Raamatukogunõid Rosaalie, Siiri Laidla raamatu nimitegelane, kes on inspireeritud kirjaniku ööbimisest Haapsalu lasteraamatukogu remondiootel majas.

Täna teenindab uuendatud lasteraamatukogu ca 1700 lugejat, kelle käsutuses on üle 30 000 raamatu.

Tundub, et lasteraamatukogus on aastate jooksul kõik muutunud – asukoht, raamatud, töötajad, lugejad – ent samas pole muutunud midagi, sest vaevalt hakkab kellaosuti lähenema 11-le, kui raamatukogu laenutusruum täitub särasilmsetest poistest ja tüdrukutest nagu üle poole sajandi tagasi ning raamatud on uue väikese lugeja ootel.