Elektronkataloog | Läänemaa kodulugu | Teabenõue






ILONI AIA LUGU
ILON WIKLAND
ILON'S YARD
ÜRITUSED
RUUMIDE RENT





ILONI AIA LUGU

1995.a. ilmunud artikkel Ilon Wiklandist “Lääne Elus” lõpeb mõttega, et ehk saab kunagi teoks ka haapsallaste unistus luua Ilon Wiklandi lapsepõlvekodu lähedale Aafrika randa Wiklandi maailm.

Ju küpses see mõte pikka aega mitmes peas nii siin- kui sealpool merd, kuni 1999.a. märtsi alguses ilmusid kohale kolm Haninge Turismikooli tudengit missiooniga leida kunstniku lapsepõlvelinnas Haapsalus Wiklandia tarvis sobiv koht. Üks tüdrukutet oli Gustav Suitsu lapselaps Marit Kangro. Mõtte oli algatanud nende õppejõud, Iloni hea peretuttav. Tüdrukutel oli kaasas Iloni volitus ja tingimused, mida Wiklndia loomisel peaks arvestama:

            -     et sellest saaks koht, kus lapsed võiksid mängida ja loovust arendada,

-         et mängumaa ei muutuks äriobjektiks ja see oleks lastele tasuta,

-         et ei kasutataks Astrid Lindgreni tegelasi, mis on kallis, kättesaamatu ja tarbetu, vaid orienteerutaks pigem eesti lastekirjanduse ja muinasjutu-tegelastele

-         et oleks mingi seos raamatutega.

Kaalunud mitmeid paiku linnas, sealhulgas ka Iloni kodumaja Aafrika ranna vahetus läheduses, astuti läbi lasteraamatukogust, et tutvuda väljapanekuga Ilon Wiklandist ning esitada pöördeline küsimus – aga miks mitte siia, sest siin oleks täidetud Ilon Wiklandi üks olulistest tingimustest – naabruses asuks raamatuga seotud paik. Asukoha kasuks rääkis veel mitu asja :

- lasteasutuste lähedus : koolid, lasteaed, kunstikool, lastekeskus, lasteraamatukogu

-         avar, kuid räämas tagahoov saaks otstarbekalt ära kasutatud

-         lasteraamatukogu ruumikas, kuid lagunev ja ammugi remonti vajav hoone oleks kogu aeg silma all ja saaks kiiremini korda.

 

Esimene osa – Iloni toad – lugemistuba ja küünlasaal - tegid euroremondi läbi 2000.aastal. Ehitust finantseeris linnavalitsus, mööbli soetas riigi abiga raamatukogu. Kunstnik-kujundaja võimaldati ehitusele küllalt, ent õnneks mitte lootusetult hilja. Ruumide viimistlust ja mööbli soetamist juhendas juba Liivika Krigoltoi. Ehitus maksis ca pool miljonit, millest suur osa kulus kanalisatsiooni väljaehitamiseks.

 

Iloni aia ehitamiseks korraldati 2000.a. projektikonkurss, mille võitis Sven Viires AS Arnold Ehitusest. Projekti asuti tasapisi realiseerima. Peamiselt sponsorite abiga. Korraldati korjandusi, heategevaid üritusi ja sponsorite individuaalset veenmist nii meil kui Rootsis.

Lastepargi väljaehitamiseks kulub kokku ligi 3 miljonit krooni. Kogu kompleks on siiani maksnud veidi alla miljoni. Kõik on tehtud arhitekti projekti järgi ja vastab nõuetele. Atraktsioonid on vastupidavad ja turvalised. Õueehitised on tehtud peamiselt eraannetajate toel. Suurim summa, 200 000 kr., tuli hasartmängumaksu komisjonilt, Hansapanga konkursilt “Paneme tähed särama” lisandus 100 000 kr. Projekt on leidnud suurt toetust kohalikelt ettevõtetelt ja fondidelt. Kõigile, kes toetasid projekti enam kui 10 000 krooniga, kinkis Ilon Wikland oma tööde litograafia. Tänu tollasele noorele ja energilisele abilinnapeale Krista Estale, kes etendas projektijuhi osa, õnnestus realiseerida pool projektist, mis katab väiksemate mänguvajadusi – vedrukiiged, liivakast, pink, liurenniga “Ronja loss” koos lavaga, labürint. Puukuur. Haljastus. Hiljem lisandusid kiiged ja ronimisredel. Uue rahasüsti ootel on hoovisügavus, kuhu algselt oli planeeritud müttamist-ronimist rüblikutele – teemapark ja loomekeskus – Vahva rätsepa töötoad ja sepikoda. Kavandatavad atraktsioonid on seotud tegelastega eesti lastekirjanudusest – Arabella laev, Naksitrallid, Imepärane kiikhobu, Väike motoroller, Krõll, Mõhk ja Tölpa, Triinu ja Taavi taskuteater, Kunksmoor jne. Plangu taha jääb pitsabaar, põnev kangialune, kus saaks eksponeerida pilte. Karja tänaval kunstikooli galerii…

 Aeg võib kavandatud projekti teha oma korrektiive.

 

Kahjuks on laste mängumaad läbiv tee senini kasutusel, ent ühel päeval loksub ehk paljugi paika. Ka see, kuidas mängumaa hakkab funktsioneerima. Praegu on valmis objektide haldamine jäetud raamatukogu hooleks – majahoidmine ja remonditööde tellimine.

 

Sisulist tööd Iloni tubades on teinud ja koordineerinud raamatukogu, organiseerides koolikuudel kirjanduslikke sõnalis-muusikalisi lasteüritusi. Juunikuus toimub Iloni Aias ja tubades paar korda nädalas mitmesuguseid tasuta üritusi lastele. Raamatukogu huvi on hoida ruumid oma kontrolli all, ent mitte endale. Teretulnud on sobilikud lasteüritused: muusikalised, sõnalised, peod jms. Ruume on võimalik rentida.

 

Iloni toad on olnud kasutusel alates 2001.aastast.

Iloni Aed avati pidulikult 1. juulil 2002.a.